Ma ei tohiks olla nii haavatud ja näljane praegu,
ma pean ju kirjutama täiesti teistest asjadest,
ja teda pole kodus.
Ja sellega seoses pole mõtteid kodus ja pole kodu kodus.
---
See kuidas ta muutunud oli - see polnud tegelikult muutumine, vaid sündimine, ta oli lõpuks endaks saanud. Ma nii ootasin muinasjutu lõppemist, aga see kõik oli nii veetlev, ma vahel ei saanud pilku ära ja mõtlemist rahulikuks,
kõik lood läksid samamoodi edasi ja võibolla isegi veel muinasjutulisemaks,
sest järjest rohkem hakkab tekkima tunne, et ta ongi päriselt lummav ja see polnud mu peas.
Vastupandamatu.
Ja mingid asjad olid palju rohkem järele mõeldud kui mul,
nüüd olen mina vist noorem.
Ohoo.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar