Eilses aurus ta huuli kujutledes, tänases vannitoas olematuid situatsioone - nüüd võiks juba näha. Ma ei tea täpselt, miks.
Võibolla sellepärast, et me pole veel lootusetud ja samas paremad võimalused on nagunii utoopia.
Mitte esimest korda - kui ta poleks nii noor... siis oleks neljandas loos natukenegi kindlust.