Kas sa siis ei tule Vanale Maale? Veinisarv on mul senikaua kuivanud nagu praegune põuane maa, jalad sülitavad oma päevatuld, näppudes kirvendavad nõelajäljed. Ma tean, et sa paneks kõik kaduma, keerlema, puhuks puhtaks tolmust, mida keerutavad üles meie pehmed tallad ja kaaluta sammud.
Ümberringi on ainult sajanditagused inimesed, pisut väsinud, aga veel millestki huvitatud. Mul oleks vaja vaadata su kondiseid koibi ja õlgu.
Mul oleks vaja sinuga jälle vaikida, kui ma ka muud ei oska.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar