ma seisan kõrge metsa ees, tumma ja sinise, ning imetlen selle otsatust. see on nii pikk, et taevast peaaegu ei mahu, ainult mets, kuutõbine, kõhuvalune, hingeaurune.
suurte ämblikega, ent mitte ohtlik.
pehma samblaga, ent mitte igav.
kui hea on kaduda siia sisse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar