Kas nägin unes sind, lumepilvedes? Mulle meenusidmeenusid noored asjad, päris algusest, Lühikeste Tüdrukute juurest, kaskede alt, kämpingute tagant, tiikide äärest, ohtlikul rauakolul turnides. Kas Lühikesi Tüdrukuid olengi jäänud pärast seda otsima, ise sinna sobituma, saaks ainult rauakolule tagasi, näeks meie, Lühikeste Tüdrukute naervaid silmi, sest me oleksime noored asjad, päris algusest...

Aga tumelik öö viib nad mul meelest, nad tulevad päevaheledusega, siis kui näen naisi, kes meenutavad nende emasid, või raamatuid, mis meenutavad neid lugemas.

Ja kase alla me valetasime endale pühamu, kandsime selle eest hoolt, ja kõrvaltallu valetasime sõbrad, ja ennast valetasime Pisikesteks Poisteks või Ilusateks Kaladeks ja päevad ei lõppenud kunagi öösel otsa, nad ei lõppenudki kunagikunagi.

Miks ma neid enam siis ei näe?